23/07/20151 Mälu liigid Eduard Pung Artur Pjatkov Edgar Saikovski

23/07/20152 Mälu liigid Protseduuriline semantiline episoodiline

23/07/20153 Protseduuriline mälu Protseduuriline mälu on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine, käe suudlemine jne. Nagu definitsioon ütleb, puudutab protseduurine mälu rohkem tegemisi, on seotud rohkem formaalse käitumisega. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt.

23/07/20154 Semantiline mälu Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta. Semantilisel teabel on tõeväärtus - kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks - tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest: automaatne - kas talvel on külm? arutlev - kas modellid teenivad palju raha?

23/07/20155 Episoodiline mälu Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine. Piltlikult võiks episoodilist mälu võrrelda isiku elu kroonikaga. Kuna episoodiline mälu on seotud konkreetse isiku ajalooga, siis episoodiline mälu muutub pidevalt - igal ajahetkel toimub isiku elus mingi sündmus ja see fikseeritakse sõltuvalt tema olulisuse astmest mälu struktuuridesse - üleeile kell oli isikul koosolek; üleeile kell lõuna paiku isik kukkus ja murdis jalaluu jne.

23/07/20156

7 Mälu häired vaegmälu liigmälu amneesia hüsteeriline amneesia afektiivne mälulünk joobe-mälulünk

23/07/20158 Liig- ja vaegmälu Liigmälu – (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu – (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos.

23/07/20159 Amneesia Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia – (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia – (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.

23/07/ Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks – st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.

23/07/ Afektiivne mälulünk Tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad.

23/07/ Joobe-mälulünk M õni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.

23/07/ Tänan vaatamast, kuulamast ja lugemast!!