Viirused Lühikonspekt XII klassile

Viirused kui elusa ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide tunnused Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest Paljunevad peremees- organismi kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Eluta looduse tunnused Puudub rakuline ehitus Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja energiavahetus, kasv, areng, reageerimine ärritustele )

Viiruste ehitus Viroloogia - teadus viirustest Viirused on erineva kujuga Väljaspool peremeesrakku esinevad viirused viirusosakestena

Suurus: 0, ,3 m (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne,... parvoviirusadenoviirus papilloomviirus bakteriofaagtubaka mosaiikviirusherpesviirus

Ümbris Kapsiid Genoom Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku membraaniga RNA-viiruse ehitus

Ümbris Kapsiid Genoom Genoomi kaitse Aitavad seonduda peremeesraku membraaniga Raku retseptorid antiretseptorid RNA-viiruse ehitus

Päind ehk päis DNA või RNA (3... X00 geeni) Kaelus Saband Kapsiid Kinnitusniidid ehk fibrillid Bakteriofaagi ehitus

Ümbris on viiruse väline kate, mis aitab peremeesrakku ära tunda Kapsiid on viiruse peamine kate, ta koosneb valkudest ja on enamasti korrapärane Viiruse genoom koosneb kas DNA-st või RNA-st (DNA-viirused, RNA-viirused) Viiruste genoomis eristatakse 3 tüüpi geene: struktuurgeenid, regulaatorgeenid ja replikatsioonigeenid

Struktuurgeenid kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise (ehitusvalkude tootmise) Regulaatorgeenid reguleerivad peremeesraku geenide avaldumist/enamasti lülitavad peremeesraku geenid välja Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse genoomi paljundamise

Viiruste paljunemine Viirus paljuneb vaid elusates peremees- rakkudes Kõigepealt kinnitub viirusosake retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma genoomi, seejärel korraldab ümber raku ainevahetuse oma genoomi ja viirusvalkude paljundamiseks Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit

Viiruste elutsüklid Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees- rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun- datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees- rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka Viiruse genoom püsib inaktiivsena peremees- rakus pikka aega ja kahe- kordistub iga peremees- raku jagunemisega

LÜSO- GEEN- NE TSÜK- KEL

LÜSOGEENNE LÜÜTILINE

Lüsogeenne elutsükkel võib üle minna lüütiliseks tsükliks Lüütiliseks tsükliks üle minnes võib viirus kaasa võtta osa peremeesraku geene ja hiljem viia need uutesse peremees- rakkudesse. Seda nimetatakse transduktsiooniks

Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena- viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid- nakkushaigused

Ägedad viirusnakkused Toimub viiruse kiire paljunemine Viirused lähevad kohe lüütilisse tsüklisse Rakkude suremise tõttu kuhjuvad jääkained, need põhjustavad põletikke ja haiguslikku seisundit Peremeesorganism hakkab intensiivselt tootma antikehi ja T-lümfotsüüte, selle tagajärjel väheneb viirusosakeste levik Osade haiguste puhul kujuneb eluaegne immuun- sus (näiteks tuulerõuged, leetrid jt)

Kroonilised nakkushaigused Viiruse paljunemine organismis toimub aeglaselt Viirused on küll lüütilises tsüklis, see toimub aeglaselt Organism toodab antikehi ja T-lümfotsüüte kuid immuunsüsteem ei suuda peatada viiruse paljunemist Viirus nakatab üha uusi rakke ja lümfotsüüdid hävitavad nakatunud rakke (enesehävitamine) Näiteks HIV ja C jaB-hepatiit

Peidetud viirushaigused Organismis toimub viiruse kiire paljunemine Viirus läheb lüsogeensesse tsüklisse Viirus võib inaktiivsena püsida peremeesrakus kaua (vahel kogu elu) Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks Selliseid haigeid nimetatakse viiruskandjateks

Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhk-piisknakkus- tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga - sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu - AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu - puukentsefaliit, marutõbi