Õpilased: Jekaterina Siljakova Elviira Kelena Õpetaja: Jelena Klausen Tallinn 2011 a. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum

Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur.

Elulugu Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870– 1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Šutovi töökojas ning 1876–1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees).

Elulugu Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886–1887 Kunstide Edendamise kooli ja 1901–1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 1887–1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse. Aastast 1922 oli ta Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu, aastast 1924 Eesti Kunstnikkude Liidu liige. Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse.

Teosed A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis. Temalt on Johann Köleri hauamonument Suure- jaanis, Lydia Koidula sammas Pärnus, Fr. R. Kreutzwaldi monument Võrus, skulptuur "Lembitu", "Noorus kaob" (1919), "Nälg" (1920), "Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922) jt.

Teosed Russalka monument on Venemaa soomuslaeva Russalka hukkumisele pühendatud mälestusmärk Tallinnas, Kadriorus. Skulptuuri lõi kunstnik Amandus Adamson, ning aastal sai see endale koha Kadrioru lossi eest lähtuva promenaadi tipus, mere ääres. Monument kujutab inglit, kes osutab õigeusu ristiga merele laevahuku oletatava koha suunas. Nõukogude ajal rist eemaldati ja ingel näitas mere suunas palja käega.

Teosed Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926)

Teosed Johann Köleri büst (1911) Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.

Teosed Lydia Koidula oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Lydia Koidula sammas Pärnus (1929)

Teosed Hukkuva laeva viimane ohe Vabadusmonument

Teosed "Külataat Keilast" (1893)"Külataat Keilast" (1893) "Koit ja Hämarik" (1895)"Koit ja Hämarik" (1895) "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896)"Kalevipoeg ja Sarvik" (1896) "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898)"Hülgekütt Pakri saarelt" (1898) "Laeva viimne ohe" (1899)"Laeva viimne ohe" (1899) "Äreval ootel" (1899)"Äreval ootel" (1899) "Russalka" (1902)"Russalka" (1902) "Champion" (1904)"Champion" (1904) Uppunud laevade monument Sevastopolis (1904)Uppunud laevade monument Sevastopolis (1904) Johann Köleri büst (1911)Johann Köleri büst (1911) "Noorus kaob" (1919)"Noorus kaob" (1919) "Nälg" (1920)"Nälg" (1920) "Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922)"Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926)Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926) Vabadussõjas langenud suurjaanilaste monument (1926)Vabadussõjas langenud suurjaanilaste monument (1926) Vabadussõjas langenud saarlaste monument (1927)Vabadussõjas langenud saarlaste monument (1927) Mälestussammas Vabadussõjas langenuileMälestussammas Vabadussõjas langenuile

Tunnustused 1879 Peterburi Kunstiakadeemia suur hõbemedal 1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik